Kuidas teha kindlaks, kas kala ja mereannid on värsked?

Merehõbe mekib kõige paremini värskena. Seetõttu tuleb kasuks, kui osata juba poes leti ees hinnata, kas müüdav ikka on nii kvaliteetne nagu kaupmees lubab. Õnneks on selle väljaselgitamine imelihtne.

Mereannid läbivad enamasti enne müüki jõudmist sadu ja isegi tuhandeid kilomeetreid, mil kalurid ja tarnijad peavad jälgima täpseid säilitustingimusi, et selle maitse ja tektstuur ei saaks kannatada. Kui see on aga transportides siiski juhtunud või on kala lihtsalt letile liiga kauaks seisma jäänud, on seda võimalik kiiresti tuvastada mitmel viisil.

Kui ostad terve kala

Kiireim viis teada saamiseks, kas kala on värske, on kontrollida silmi. Need peaksid olema selged ja punnis. Hägused silmad, millel pupille pole nähagi, on märk kala vananemisest. Ka saba, uimed ja lõpused annavad head aimu merehõbeda kõlblikkusest. Esimene peaks olema jäik ning uimed ei tohiks kindlasti olla kuivanud ja rabedad. Lõpused peaksid olema punakad ja niisked, mitte kleepuvad. Viimane kehtib ka soomuste kohta.

Ja kui oled käinud mõnes Peetri Lõheäri kolmest esindusest, tead juba, et kala ei lõhna halvasti, vaid pigem justkui meri – kõik veidrad lõhnad annavad teada, et tegemist ei ole kiiduväärt tootega.

Kui tahad koju viia filee või steigi

Kvaliteetne filee ja steik on puhas ning liha tihke. Samuti peaks see nägema nähtavalt niiske välja, valkjas kile pinnal viitab dehüdratsioonile. Filee puhul on kõige tähtsam aga jälgida, et liha oleks terve ja värvus ühtlane. Kuiv ja pragunenud on ilmselge märk räsida saanud tootest.

Kui tegemist on valge lihaga kalaga, nagu näiteks koha või tuur, peaks filee olema ühtlane, ilma tumedate laikudeta. Lõhe, forelli või mõne muu punase lihaga merehõbeda puhul aga erksa värvusega. Kui filee on aga juba liiga tumedaks tõmmanud, on targem sellest hoiduda.

Kui isutab suitsukala järele

Külmsuitsutatud kala puhul peaks kontrollima, et see läigiks ning ei oleks kleepuv. Siinkohal võib jälgida samu punkte, millest rääkisime filee valimise juures. Seega peaks liha tunduma tugev, värv ühtlane ja tootel ei tohiks kindlasti pragusid leiduda. Kaks esimest tunnust peaksid olema ka kuumsuitsutatud kalal.

Suitsutatud merehõbedal on teadagi iseloomulik suitsune lõhn ning sellest ei tasu lasta ennast heidutada, sest just see on märk, et liha on söömisvalmis. Suitsukala värvus peaks olema ühtlane – liiga tume liha viitab riknemisele ja selle tekstuur on pudrune ja ebameeldiv.

Kui plaanid mereande osta

Sinimerekarpe müüakse küll enamasti võrgus, kuid ka sellisel juhul on võimalik nende kvaliteeti hinnata.  Karbid peaksid ilmtingimata olema suletud ja terved. Kui aga mõni avatud kest kodus siiski silma jääb, vajutage need kokku. Kui kest ei sulgu, on mollusk surnud ja see tuleks ära visata.

Krevetid riknevad kiiresti, millele viitab esmajoones halb lõhn.  Vältida tuleks ka neid, mis on libedad, limased või lagunevad. Samuti ei tohiks mereandide peal olla näha musti täpikesi – need viitavad melanoosile, mis on oksüdatsiooniprotsessi tulemus ja kuigi see ei tähenda, et toode on söömiskõlbmatu, viitab see siiski sellele, et tegemist pole kõige värskema kaubaga.

Niisiis, järgmine kord kala ja mereande ostma minnes, tuleta meelde ülal väljatoodud märksõnad ja võid kindel olla, et ei pea koju jõudes ostu kvaliteedis ja maitses pettuma. Kui otsustad aga merehõbeda tellida meie e-poest, siis garanteerime, et sinuni jõuab vaid parima kvaliteediga ja nõuetekohaselt säilitatud, värske kalakraam.