Mis on vahet siial, lõhel ja forellil?

Eks kõigile on selge nagu vesi, et kala on tervislik. Aga kui kord juba laia lookas leti ees seisad, kuhu sätitud mitmeid erinevaid liike, siis on valikut raske teha. Täna seame ritta kolm väga populaarset ja armastatud kala meie toidulaual – siig, lõhe ja forelli.   

Lõhe ja forell 

Igavesest ajast on tekitanud segadust lõhe ja forell. Mis on neil vahet? Kas need tegelikult on sama kala? Mõlemad on ju punaka lihaga, pungil kasulikke rasvu ja maitsevad imehästi. Suures plaanis on need kalad ühest suguvõsast pärit ja enamikele äravahetamiseni sarnased. Küll aga märkad lähivaatlusel erinevusi nii maitseomadustes kui ka välimuses, mis nautlejate ja ekspertide jaoks ikkagi piisavalt erinevad, et ostuotsust põhjendada.  

Lõhe ja forell on mõlemad väga rasvased kalad, ent nagu merehõbeda puhul ikka, siis mida rasvasem kala, seda kasulikum. Suurim vahe tuleb välja vast pesitsuskohti uurides – lõhe elab soolases vees ehk meres ja forell armastab jõgesid ehk mageveekogusid. Visuaalsel vaatlusel leiab erinevusi ka pea- ja uime kujus ning muidugi värvuses.  

Vikerforell on lõhelistest ja forellidest portsu mõistes kõige pisemas mõõdus. Nad on tavaliselt kuskil kilosed isendid ning perfektne maius kahele inimese. Vikerforell ei ole ka väga kalase maitsega ning piisavalt mahe neile, kes kurikuulsa kala maitse pärast mereloomi ei söö. Tavalises suuruses lõhe ja forell on mõlemad erkpunased kalad, mida käsitletakse pea samamoodi. Mõlemat saab süüa toorelt, soolatuna, suitsutatuna, grillituna ning harv on juhus, kui keegi pakub maitse põhjal ära, kas tegemist on lõhe või forelliga. Värske ja kvaliteetse kala tunned ära selle elastsuse, erkpunase värvi ja lõhna puudumise järgi.  

Suve lõpus saabub ja ka sügisel on saadaval iga nädal värskena lettidel meie oma metsik lõhe, mis maitselt hõrk ning püütud Soome lahe kalurite poolt. Metsik lõhe on oma mõõtmetelt suur ja filee võib kaaluta mitu kilo.  

Siig  

Ka siig kuulub lõheliste perekonda, ent juba peale vaadates saad aru, et tegemist on millegi muuga. Välimuselt on siig veidi rohekamat tooni, kui lõhe ja forell on hele- või tumehallid. Siig on küllaltki tark kala, mistõttu ei satu ta nii palju merre paigutatud võrkudesse ning sellest tulenevalt püütakse teda välja vähem. Erinevalt lõhest ja forellist on siia liha valge. Kala on väherasvane ning maitselt kerge, aga sama tervislik kehale.  

Siig on lihaline kala, mis tähendab, et tervest siiast on toiduna võimalik tarbida umbkaudu 70-75%. Seda on rohkem, kui keskmist kala, mida eestlased süüa armastavad. Siig on armastatud delikatess toorena meresoolaga serveeritult, kuid väga mahe ka küpsetatuna.  

Kõik kolm kala sobivad eranditult salatisse, eelroaks ja eraldi pearoana täiesti oivaliselt. Siig veidikene kergem, forell ja lõhe tummisemad suutäied. Kuigi mõlemad teevad kõhu täis, ei pea kunagi muretsema, et väsimus silmalaud kinni vajutaks. Hoopis vastupidi – energiat on väga palju. Boonusena turgutab kala söömine juukseid, nahka ja küüsi.  

Näeme, et eestlane on pigem lõhe- ja forellirahvas, kes siiga nii tihti ei söö. Kui ka Sina kuulud nende hulka, kes veel seda kala proovinud ei ole, siis on viimane aeg seda teha. Meie tagasihoidlikul erapooletul arvamusel on nii siig, lõhe kui ka forell väga head kalad söögilauale ja olgem ausad, iga päev peaks olema kalapäev. Lihtsalt ühel päeval vali üks, tule uuesti külla ning järgmisel võta teine või kolmas, neljas.