Ühe kala mitu nägu: angerjas
Tänase postituse staariks on angerjas, rahvasuus tuntud ka kui mereuss, libekala ja usskala. See vee-elukas on angerlaste sugukonna perekonnast angerjad. Ilmselt tunneb ta ära igaüks, sest ta sarnaneb vägagi maoga oma pika kehakuju, peene soomuse ning siugleva liikumisega vees. Tavaliselt on angerjad 0,5 – 1 meetri pikkused, muuseas on isased tihtipeale emastest lausa poole väiksemad. Värvuselt on angerja selg tumeroheline või pruun, küljed ja kõht kollakad.
Angerja liha on erakordselt maitsev ja väärtuslik, sisaldades kuni lausa 30% seda head rasva. Just see on merehõbedast teinud ka gurmaanide absoluutse lemmiku.
Maitselt on ta rikkalik, sarnanedes paljude arvates lõhele. Valge kalaliha ühendab endas magususe ja pehmuse, kuid on üsna tihke tekstuuriga, luues delikatessi, mil puudub liigne kala järelmaitse. Nüüd aga juba lähemalt sellest, kuidas seda valmistada, sest peale püüki tuleb kalaga kiirelt tegutsema asuda – värske mereuss nimelt ei püsi pikalt oma parimas vormis.
Ahjus küpsetamine on selle veelooma jaoks ilmselt parim ja lihtsaim viis. Ahjukuumuses röstitud angerjas muutub mõnusalt krõbedaks, kui nahaalune rasv sulab ning liha jääb pehme ja perfektselt ampsatav. Enne aga, puhasta kala korralikult, patsuta kuivaks ning tükelda suupärasteks tükkideks. Hõõru soolaga, aseta alusele ja nirista ohtra õliga. Küpseta ahjus 25-30 minutit 190 kraadi juures, kuni nahk on nähtavalt krõbe. Ahjuangerjat võib nautida niisama, sidrunimahla või hoopis mõne kerge kastmega, mis vastandub liha rikkusele.
Loomulikult ei saa unustada ka praetud angerjast, mis on muuseas Itaalias Napolis traditsiooniline osa jõululaupäeva õhtusöögist. Nisujahus veeretatud kalatükid tuleb mõõdukalt kuumas oliivõlis praadida kuni need on kuldpruunid. Seejärel nõrutada liigsest õlist paberrätikutel ja maitsesta soolahelveste ning värskelt jahvatatud pipraga. Itaaliapäraseks roaks serveeri sidrunisektoritega.
Angerjasupp on roog, mis teeb seest soojaks ja mida mereannisõbrad ikka vahetevahel oma toidulaual kohata tahavad. Suppi võid loomulikult valmistada täielikult oma maitse järgi, kuid meie soovitame lisaks puhastatud ja tükeldatud merehõbedale ja kas kala- või juurviljapuljongile sinna lisada porrulauku ning tükeldatud porgandeid- kartuleid. Et supis ka magusat mekki oleks, pruunista esimese sammuna porrulauk ja porgandid potipõhjas või sees ning alles siis lisa puljong, kartulid ja viimasena angerjatükid. Keetmine ei võta liigselt aega, tuleb lihtsalt jälgida, et kartulid ja kala seest läbi küpsenud oleks. Serveerimiseks puista peale ohtralt värsket tilli, sest kes seda ei armastaks.
Paljude lemmik on loomulikult marineeritud angerjas, mida võib süüa otse purgist või mõne lisandiga. Marineerimiseks hõõru kala nahk soolaga, puhasta voolava vee all puhtaks ja patsuta paberrätikuga kuivaks ning tükelda see parajateks tükkideks. Säti potti vesi koos soola, suhkru, musta pipra ja loorberilehtetega ning lase keema. Seejärel sulpsata potti angerjatükid ja keeda umbes 15-20 minutit. Lisa äädikas, kuumutades kõik veelkord läbi. Vaata, et puhtad purgid oleksid ootamas ja kaaned valmis peale minema, kui hetk on õige. Nüüd ei ole vaja teha muud kui angerjatükid purkidesse sättida, kallata lisaks peale marinaad ning külmkappi tarduma tõsta. Kui aga aega ja jaksu marineerimiseks ei ole, kuid isutab ikka, siis astu lähimasse Peetri Lõheärisse või kliki end meie e-poodi, kus leiad juba sinu eest marineeritud angerja.
Tänu erakordsele rammusale ja veidi magusale maitsele ei olegi tegelikult libekala kõrvale vaja erilisi lisandeid, küll aga sobib Peetri Lõheäri kuumsuitsutatud angerjas ideaalselt värskesse salatisse. Salatipõhjaks säti salatilehti, tomatit, kurki, avokaadot ning soovi korral ka kana- või vutimune, et veelgi maitset lisada. Lisa võid salatile anda mungoaidudega või kui armastad krõmpsu, siis päevalilleseemneid. Kui salatipõhi valmis, siis puhasta angerjas ja tükelda ampsatavateks kuubikuteks ning lisa see viimasena. Kastmeks nirista peale taimeõli ja veskist veidi värsket musta pipart.
Loodetavasti said sellest postitusest armastatud angerja kohta teada uut ja põnevat ning ka ühe või lausa mitu viisi, kuidas seda delikatessi valmistada. Nüüd ei ole aga teha muud, kui kööki katsetama minna või siis lähimasse Peetri Lõheärisse, kui libekala kapist puudu!
