Miks on kalaliha kasulik?
Kes on meie sõber olnud juba pikemat aega teab, et me räägime pidevalt kalaliha kasulikkusest ja sellest, miks kalapäev võiks olla lausa iga päev. Pikemaid selgitusi sel teemal pole me aga veel jaganud. Nüüd on aeg see viga parandada!
Teame, et eestlased armastavad liha süüa. Jõululauale sätitakse enamjaolt seapraad, suvel grillitakse kanaliha. Kala, mis on eelnimetatutest isegi kõige kasulikum, söövad eestlased aga küllaltki vähe. Põhjus lihtne – seda peetakse luksuskaubaks. See pole aga sugugi alati nii olnud. Vanasti oli eestlaste kui mererahva jaoks kalastamine igapäevane tegevus ning kalagi sama tihti laual kui seda merest püüda õnnestus. Seega meie soovitus: juurte juurde tagasi. Alljärgnevalt toome välja, miks peaksime kohe hakkama end kalausku tagasi pöörama.
Tervislikud rasvad
Kala sisaldab küllastunud rasvhappeid, millest saadavat energiat kasutab keha kõndimiseks, hingamiseks, rääkimiseks. Seega kala söömine ei ole kehale koormav. Loomne liha seevastu sisaldab küllastumata rasvaineid, mis kipuvad keha ja organeid koormama. Näiteks võib liigrasvane toit tõsta kolesteroolitaset ning mõjuda halvasti südamele ja veresoonkonnale.
Võrdluseks, kalas on 4-5 korda vähem kaloreid kui töötlemata loomalihas. Muide, hooajaliselt meie lettidel olev metsik kala on veel eriti tervislik, kuna on kasvanud vabalt ning toitunud parimast võimalikust, mis väljendub nii väiksemas rasvakihis kui ka puhtamas maitses. Lisaks on kalalihas oomega-3-rasvhappeid, mis kaitsevad organismi vähkkasvajate eest.
Kuna kalaliha on väherasvane, on seda pea võimatu süüa liiga palju. Samuti võib mõnusat kalafileed küpsetada hiliseks õhtusöögiks, sest see ei jäta kõhtu rasket tunnet, mis võib uinumise keeruliseks muuta.
Täidetud valguvarud
Olenemata sellest, kas oled tõeline trennihunt või keegi, kes end vaid nädalavahetusel veidi liigutab, peaks kala olema Sinu toidulaual sama kindlalt kui õng kalamehe käes. Nimelt sisaldab kala väga palju valku. Valgusisalduse suurus sõltub kala elupaigast: mageveekalas on valku alati rohkem kui merest püütul. Seega tavaline võileib pärast trenni või jalutuskäiku tasub igal ajal vahetada hoopis soolalõhega seemneleiva vastu!
Vitamiinidest pungil
Ainus vitamiin, mida kalas ei leidu, on C. Kõik ülejäänud on merehõbedas olemas. Näiteks leidub kohas, siias, räimes ja lõhes ohtralt D-vitamiini. Rääbisest saab A-vitamiini, E-vitamiini aga lõhelistest, latikast ja räimest. Viimases muide on väga palju ka B-vitamiini, mis katab ära täiskasvanu B12 vajaduse.
Loodetavasti mõistad nüüd Sinagi, miks meie arust peaks iga päev olema kalapäev. Loodame, et nüüdsest leiab mitte maitsev ja kasulik merehõbe tee Sinu toidulauale vähemalt sama sageli, kui seda nautisid meie esivanemad.
